Militaarturism ja ajalugu

Militaarturism ja ajalugu

Piirivalve ehk tänapäeva mõistes maksu- ja tolliamet oli randrüütlite näol siinsetes randades olemas juba tsaariajal. Randrüütlid liikusid ratsa ja nende peamiseks ülesandeks oli salakaubandusega võitlemine. Selleks kontrollisid nad lahkuvaid ja saabuvaid laevu ning varitsesid rannal. Randrüütlid kaotati Eestis ja teistestki Baltimaades 1780ndatel aastatel.

Hara saare vastas oleval neemekaldal asus piirivalvekordon, mis tegutses nii tsaariajal kui ka Eesti iseseisvuse perioodil enne Teist maailmasõda.
Vana kelder kordonihoone juures on samuti tsaariajal ehitatud. Kõik erinevad võimud on seda kasutanud toidu hoidmiseks.

Kordonihoone läheduses asus Kolga mõisnik Nikolai von Stenbocki rajatud tellisetehas, mis 1874. aastal Loksale üle viidi.

Kordoni võttis Eesti riiki okupeerides Eesti piirivalvelt üle nõukogude piirivalve ning selle vahetusse lähedusse rajati sõjaväesadam, mida praegu tuntakse ajaloolise Hara allveelaevade demagnetiseerimise sadamana.

Sõjaväeosa nr 53083 asutati 12.09.1953, selle algne nimetus oli Sõjalaevastiku 1. polügoon.

Polügoon allus Leningradis asunud Sõjalaevastiku Tehnilise Peavalitsuse Laevade Füüsiliste Väljade Teadusliku Uurimise Instituudile ehk Mereväe 1. Teadusuuringute Instituudile.

Polügooni n-ö teaduslik keskus asus Hara lahe idakaldal Suurpeal suures sõjaväelinnakus, kus olid lisaks sõjaväelistele ehitistele ka kool, las¬teaed, söök¬la, kauplused, haigla-polikliinik, elumajad jm hooned.

Sadamas ehk polügooni tehnilises keskuses paiknesid magnetilise modelleerimise ja elektriväljade laboratooriumid, hüdroakustilise ja hüdrodünaamilise stendi keskus, laeva magnetvälja vähendamise stend jms. Üks olulisemaid tegevusi polügoonil oli laevade (sh allveelaevade) demagnetiseerimine ehk magnetmiinidele nähtamatuks muutmine. Selleks vajalik seadmestik asus keset Hara lahte sügaval vee all.

Merepolügooni tegevuseks vajalikud abilaevad ja ujuvvahendid (teadaolevalt 7-11) olid koondatud katselaevade divisjoni, mille linnak paiknes Haras enne sadamat, piirivalve komandantuuri kõrval.

Eesti Vabariigi taastamise järgselt viis nõukogude vägi Hara polügooni seadmestiku 1993. aastal Leningradi oblastisse Primorski lähedale, kuhu rajas uue samalaadse kompleksi.

Kultuuriministeeriumi tellimusel Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt 2018. aastal läbi viidud uuringu “Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand” raames koostatud lõpparuandes tõdetakse, et Hara sadam on unikaalne militaarrajatis nii Eesti kui ka üleilmses mastaabis ning see täiendab Lahemaa rahvuspargi üldpilti militaarajaloo seisukohalt.

Uuringu koostajad on esitanud ministeeriumile ettepaneku arvata Hara sadam nende 19 külma sõja aegse militaarobjekti hulka, mille kohta tuleks tellida eksperthinnang, inventeerida detailselt või võtta kaitse alla. Uuringumaterjalidega on võimalik tutvuda kultuurimälestiste riiklikus registris.

Muinsuskaitsjate arvates pakuvad nõukogude okupatsiooni aegsed objektid eelkõige huvi just välisturistidele ning militaarturismi potentsiaal on suur. Turismipotentsiaal võib olla ka objektidel, mis meile eestlastena ja kohalikena tunduvad väärtusetud.

Pikemat lugu Hara sadama militaarsest minevikust loe Maalehest.

Hara saare kohta loe lähemalt SIIT ja Hara rannas Haagi lõukas ehitatud Eesti kõigi aegade kauneimast purjelaevast Tormilind SIIT.