Tormilind

Haras oli Kolga mõisa laevaehituskoht. Tuntuim laevaehitusrand oli Haaginina, kus ehitati suuri laevu. Aastatel 1920-1922 valmis just seal (ning Loksa sadamas) Eesti ajaloo kauneim purjelaev Tormilind. Tegemist on ühtlasi ka ühe suurima Eesti rannikul ehitatud laevaga.

Tormilind oli tugev ja merekindla konstruktsiooniga, taglastuselt neljamastiline barkantiin pikkusega 45,71 m. Tagumistes mastides oli tal kahvelpurjestus topselitega, eesmises mastis viis raapurje ning ees neli eespurje. Laeva kere oli pisut tilgakujuline ning kiirus purjeka kohta võrdlemisi suur – kuni 12 sõlme. Tormilinnu vööri ehtis linnukujuline käilakuju.

Laev köitis maailma erinevates sadamates sageli tähelepanu oma sihvaka kere ja puhta viimistlusega. Kõik tema osad (v. a. metallosad) olid valmistatud Eesti materjalidest.

Esimese Eesti laevana viis Tormilind sinimustvalge lipu 1925. aastal üle ekvaatori lõunapoolkerale.

10. detsembril 1937 oli Tormilind teel Kopenhaagenist Kotkasse, kui sõitis öises lumetormis navigatsioonivea tõttu Russaröst u 15 miili kaugusel üle karide ja hakkas lekkima. Hoolimata päästmiskatsetest vajus laev järgmisel hommikul kreeni ning uppus Hiiumaa lähedal, Tahkuna tuletornist vaid 7–8 meremiili põhja pool. Enamusel meeskonnast õnnestus päästepaadiga Hiiumaale sõuda, kuid kolm meest siiski hukkusid.

Tormilinnu vrakk leiti mõne aja pärast ning pukseeriti esialgu Soome Hankosse, sealt hiljem Tallinna.

Tallinnas seati Tormilind uuesti sõidukorda, kuid endisena teda enam ei taastatud. Laevale paigaldati 300hobujõuline diiselmootor ning mastidelt eemaldati tengid, alles jäeti vaid kahvelpurjed. 27. juulil 1939 oli Tormilind uuesti merekõlblik. Tänu madalale taglasele ja kadunud hiilgusele kutsuti teda nüüd “kärbitud või murtud tiibadega tormilinnuks”.

1940. aastal laev natsionaliseeriti nõukogude okupatsioonivõimu poolt riigilaevandusele ja võeti pärast sõja algust 1. septembrist 1941 transpordilaevana Balti laevastiku käsutusse. Samal kuul sai Tormilind ülesande vedada kaupa Lääne-Eesti saartele, meeskonnaga saadeti kaasa mõned punaarmeelased. Tagasiteel õnnestus eestlastest meeskonnal punaarmeelased merel relvitustada ja navigeerida läbi miiniväljade Paldiskisse, kus laev langes Saksa vägede kätte. Tormilind jäeti esialgu Saksa majandusteenistuse kaubalaevaks.

23. juunil 1942 arvati ta aga sõjalaevaks ja viidi Tallinnast Hamburgi. Pärast sügisel toimunud ümberehitustöid tehases võeti laev teenistusse vahi-, vaatlus- ja julgestuslaevana.

Tormilind hukkus arvatavasti kas Kieli lahes pommirünnakus või Aalborgi lahes miinil 19. oktoobril 1944. Kõik pardal olnud pääsesid.